Vastu hommikut sadas. Seekord hakkas päike pilve tagant veits varem paistma, 9:30. Taas kord aeg ujumiseks, suisa kahel korral. Oli ju teada, et selle matka jooksul rohkem merre ei pääse. Hommikune meri ei niitnud suurte lainetega jalgu alt, mõnus oli hulpida rahulikel lainetel.
Ayu-Dagi mäe tagant suruti taevasse tohutu suur vihmatäis pilv. Pakkisime esimese asjana kokku telklaagri ja alles siis hakati köögitoimkonnas askeldama. Õnneks sadas pilv enne meieni jõudmist enamvähem tühjaks ja suuremat sorti märjaks saamist ei toimunud.
Vahelduva päikese ja vihmaga alustasime teekonda paralleelselt merega. Kohtusime ugri-mugrilasest tüüpi, kes kulges mööda maailma käikudeta rattal. Ise nägi välja kui Tšingis-khaan – kergelt pilus silmad, tugevad põsesarnad, pikad penikesed rippuvad vuntsid, kõrvadest ettepoole jäävad juukse mahaaetud, taga pikk hobusepats, suure ja tugeva kehaehitusega. Kahju, et keegi tast pilti ei teinud.
Tee, mida kaudu pidime saama üle mäeaheliku, algas Privetskoje küla lähedal. Tee otsas ootas meid üllatus: silt „pereval zakrõto“. MIS MÕTTES. Jõudsime juba läbimängida kõikvõimalikke variante. Igal juhul jäi õhku küsimus, kas jõuame õigeks ajaks lennujaama??????
Arupärimiseks pidasin kinni külast saabuva žigulli ning juht ütles, et kurule võib küll minna (kõik käivad). Silt olla selleks, et tee on autodega läbimiseks väga untsus ning kes sinna sõidab teeb seda omalvastutusel. Juhhuuu. Õnneks siin riigis võib silte ignoreerida (tuletan meelde, et rohevalgeid tõkkepuid mitte).
Privetnoje külas tehtu:
- söök – sõin jahimehe vorste
- jook - jõin õlut
- peldik – ei kirjelda
- postimaja – kaardid emmele, koju ja Liinale (NB kaardid jõudsid kohale 22.09).
Rahulik kurule tiksumine. Kaunid vaated, sügisesed värvid, 5 km külast väga hää veega allikas. Tee ise oli jah kergelt öeldes kehvake (meenutas Gruusia rahvusvahelist magistraali), seetõttu mulle meeldis väga. Kitsas, alguses pisut järsk ja mudane, hiljem kivisem ja leebe nurga all. Liiklus suhteliselt olematu. Temperatuur Eestimaa sügisele kohane.
Telkimisplats Krinitšnoje küla lähedal Belogorskoje paisjärve ääres. Telke ülesseades polnud ilmal häda midagi ja siis hakkas pihta. Tuuuuuuuuul, lakkamatu tuuuuuuul. Ain irvitas, et keegi komistas ventilaatori lüliti otsa.
Tormine öö.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar