Teisipäev, 62 km.
Igal matkal olen kimbu kodaraid kaasas vedanud, kunagi pole vaja läinud. Nüüd kui jätsin maha, siis … Heh, Andres suutis purustada hulga kodaraid ning neid asendamata oleks tagaratas muutunud veerematuks. Seega hommik algas osadele kodarate otsinguga Jaltas. Soovitus kõigile ratturitele, kes peaksid kunagi sinna sattuma:
- võtke kõik varuosad kaasa (lihtsam variant) või
- suunduge turule, kus müüakse sisuliselt kõike (ei pea silmas rattaga seotud asju, õnneks kodaraid oli).
Rattapoodi ei ole mõtet otsida, seda ei ole olemas. Lähim ja vist ainuke asub Simferoopolis.
Kuna olin linna minnes haaranud kaasa ujumisriided, siis suundusin üksinda mere äärde. Huuhh, suured lained ja väga soe vesi. Meri ei tahtnud kuidagi sisse lasta. Kahel korral viskas rannakividele tagasi. Päris naljakas oli leida ennast veest kaugel kõhuli kividel – hüljes.
Kuna oli plaan võtta uuesti korralikke tõuse ja kolada mägedes, siis Vallitädi suundus merega paralleelset teed mööda otse Aluštasse.
Mõnus tõus, hää tee, ilusad vaated. Pidime jõudma 1300 m peale, kuid saime vaevalt 600 meetrile. Väravad. Tornidega. Ratturi vaenulikud. Huvitaval kombel sarnased Liina piltidel olnud väravatega, kust ta edasi ei pääsenud. Sama needus tabas ka meid. Krimm ja tema väravad (loe tõkkepuud), olgu nad neetud.
Siit võis siis aru saada, et olime taas tühja pannud. Tagasi Jaltasse. Ühes prügises kurvis kukkus Piret. Õnneks vaid väikesed kriimud, libises küljega mööda asfalti.
Suundusime siis nagu Valligi mööda suurt magistraali pidi Alušta poole. Haisvad veokid, liiklusmöll. Tegime põike mere äärde. See tähendas korralikku järsku laskumist ja tagasi suurele teele sõtkudes tõusu.
Kell tiksus hilist aega ning keerasime Malõi Majakist alla mere äärde. See tähendas seda, et Aluštasse ei jõudnudki ning Vallitädi otsis endale ulualuse majutusteenuse vahendusel. Telgid püstitasime mereäärse promenaadi kõrvale. Köögiks vanad pinksilauad.
Hämaras läksin ujuma, lained suured ja murdusid kaldal ohtlikult. Ujuma saamisega oli tegemist.
Kuuvalgus, suured lained, mere tugev kohin. Need lummasid mind tohutu jõuga.
Mõnus, und täis öö.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar